Viltimine - villane ja soe tehnika...
Viltimine on juba kaua aega olnud kudumise kõrval mu suur kirg. Kui kudumise juures on mind alati paelunud mäng tekstuuri ja erinevate pinandega, siis viltimise juures on tähelepanu keskmes vorm. Ja just neid imearmsaid vorme ja jällegi vildi pinnal moodustunud tekstuure ma armastangi.
Viltimine on üks vanimaid tekstiilitehnikaid maailmas. Arvatakse, et viltimisega tegeleti juba palju varem, kui lõnga ketramise ja kudumisega.
Vildi "leiutamise" või "tekkimise" kohta on mitmeid legende. Enamuses neist mainitakse meie eelkäijaid, kes lammastelt saadud villa sidusid jalge ümber või asetasid sadulate alla kaitseks või mugavuseks. Käies ja hõõrudes aga pehme vill vanub ja tulemuseks oligi viltkangas.
Villal on üks unikaalne omadus - see kaitseb meid talvel külma ja suvel kuuma eest. Seetõttu kasutasid paljud rändrahvad vilti oma eluasemete soojustamiseks ning kaunistamiseks. Tundub, et vilt nagu paljud teisedki tekstiilid sündis puhtast vajadusest ning pikapeale lisandus praktilisusele esteetiline pool.
Viltimist kui tehnikat jagatakse vastavalt viltmisprotsessile kaheks: märgviltimine ja kuiv- ehk nõelviltimine. Vilt on kangas, mis tekib villakiudude haakumisel.
Tänuväärne on see tehnika just seetõttu, et viltimine võimaldab saavutada nii erinevaid tasapinnalisi tulemusi, kui ka kolmemõõtmelisi vorme. Vilt võib olla tugev ja jäik, kuid ka siidjalt pehme. Antud tehnika võimaldab ennast väljendada paljudel erinevatel viisidel. Kuigi viltimise protsess on enamjuhtudel sama, siis tulemus võib olla vägagi erinev. Nagu iga tekstiilikunsti ning käsitöö tehnikaga, tuleb ka viltimisel kõigepealt omandada tehniline protsess ning selle baasilt on võimalik juba rännata kõikjale ning avastada ja eksperimenteerida lõputult.
Kui olete huvitatud viltimise õppimisest, siis leiate rohkem informatsiooni menüüst nupu alt "Kursused & Töötoad".